Järgnes tilluke kontsert pillimängijateleja kokkutulnud publikule (NB! Rahvast oli saal täis), esinesid väikesed jasuured laulu-ja pillilapsed Jõgeva Muusikakoolist keda juhendas Ingrid Orgulas.Kõige noorem laululaps oli 1,8 aastane ja kõige vanem oli 16. Oli väga armas jameeleolukas esinemine. Kontserdilt saime palju positiivseid emotsioone misliigutasid meie südameid. 

Suure punkti kogu päevale panid Setumaalttulnud Seto rahvamuusikud. Nende esinemist  ei oska kuidagi kommenteerida, sest meietulime peolt varem ära (vanainimeste värk).

20.juuni -  Jaanituli Mustvees

                 Imeilus õhtu Mustvee laululaval koos Torma naiste tantsu ja pillimänguga.

Aitasime lõket süüdata, kapell mängis kaasa. Linnapeaisiklikult tuli meid tervitada. Tore tunne oli !

27. juuni  - Eesti Loodusuurijate Selts i kutselesinesime nende suvepäevadel Peipsi ääres. Lausa suure bussiga viidi meidkohale ja toodi tagasi. Sellist teenendust pole varem olnudki ! Oli küll vägavihmane, kuid soe. Ja teadupärast ju tantsijaid – muusikuid mingi väike vihmakeküll ei sega J

Mai – juuli  Selles vahemikus valmisid meie uued uhkedTorma põlled. Ikka ise tehtud , hästi tehtud ! Ja esimest korda raatsisime needendile alles Suure Peo peaproovil  ettesättida !

See ajalooline päev oli siis 03. juuli 2009.

MeenutusiTantsupeost....

Olen olnud kümnel rahvatantsupeol . Esimest korda sain piduvaadata vabana, sest polnud vaja kedagi valvata ega muretseda ( nagu tavaliseltlasterühmadega )

Iga pidu on tore ja jätab sügava jälje ning alati on viimanepidu kõige suurejoonelisem. Nii ka seekord.

Istud ja lased tantsu enesest läbi voolata, kaotad ajataju.Kaotad vanaduse. Elad kaasa meeste laevaehitusele, merele minekule,laevahukule, naiste leinale ja lõpuks rõõmus taaskohtumine Jaan Tätte loodudkauni laulu saatel. Vaatad vaikselt lainetavat merd ja vahuseid laineharju. Jasiis tunned, et ülev meeleolu otsib väljapääsu – klomp kurgus ja pisar silmas.

Tunned, et oled natukenegi sellele kõigele kaasa aidanud.See on tore tunne.

Käesoleva aasta suve üheks suursündmuseks oli XXV Laulu-jaXVIII Tantsupidu ÜhesHingamine 3.-5.juuli. Torma naisrahvatantsurühmalgi oliõnn sellest suurüritusest osa võtta, mis kujunes üle pika aja rahvarohkeimakslaulu-ja tantsupeoks. Pikad proovipäevad ja väsimus ununesid koheselt kontsertialgusmuusika esimeste helide saatel. Trepist alla staadionile sammudes paisusrind uhkusest ja silmanurka tikkus pisar, et saab sellisest suurüritusest osavõtta ja inimestele midagi ilusat pakkuda. Hinge kinni pidades jälgisime koguetendust ikka ja jälle, nagu ei olekski seda varem näinud, ning ikka tundsimejälle klompi kurgus pitsitamas. Kogu tantsuetendus rullus vaatajate ees lahti vägaläbimõeldult: oli tunne nagu viibiks me tõesti merereisil, elasime kaasainimsaatustele, kurvastasime, rõõmustasime. Oli tunda seda tõelistüheshingamist, koostegemist, suure saavutamist.

Kuna minu hobideks on nii rahvatants, kui ka koorilaul, siistuli selle suvisel Laulu-ja tantsupeol teha valikud, sest proovide ja osaliseltka etenduste ajad kattusid. Minu valik langes rahvatantsule, kuna staadionilterviklike kujundite tekkimiseks  ontähtis kindel tantsijate arv.

Tantsupeo lõpptulemus oli seda väärt, et nädal aega higivalada ja  vaeva näha lõõskava päikeseall.

Vaevalt, et Kalevi staadionil leidus inimest kellesilmanurgas ei värelenud pisar või kurku ei tekkinud klompi.

Ka nüüd kuuaega hiljem vääratab miski rinnus, kui raadiosttuleb Liisi Koiksoni ja Marko Matvere esituses laul „Tuulevaiksel ööl”.

Oli seda vingumist ja virisemist, mis oli, aga hea, et ärakäisime ja vallale ajalugu tegime (viimati vist Torma täiskasvanud tantsupeol1963) 

..... ja ise  põlledtikkisime

...  ja kõik needkiidusõnad võhivõõrastelt inimestelt tänaval „ära tegite“, „tublid olite“, „elagu tantsijad“, „nii hinge minevattantsupidu pole enne näinud“

 ... ja südamlikud tervitused kõige kiiremale"Elagu Torma rahvatantsijad" karjujale Meeli Telgmaale (vähemalt 4erinevas kohas Viru juurest Lauluväljakuni välja)

... peo lõppedes oli ikka hea tunne küll ja pisar tuli silma, kui pealtvaatajad aplodeerides püsti seisid kuni kõik tantsijad staadioniltlahkunud olid – oli nagu austusavaldus tantsijatele

... Angela seiklus ööklubis, kus paljud ta tuttavad lubasidsügisest rahvatantsijateks minna, nii-nii ilus olevat olnud

...lapsepõlve tantsupidusid meenutades – teevesi oli siis jaon ka nüüd kloorimaitseline, makaronid ikka magedad ja vesised, viinereidsoendatakse vist ikka veel  soojasvees............ ja kartulipudru juurde praetakse vorstiviilu..............vähemalt Lasnamäel, et ka midagi seal ei muutu..........

 ...  olintuttavate juures sünnipäeval, kui 3 aastane tüdruk tuli vanaema juurde, sikutasseelikusabast ja palus mängida seda "rahvariiete lugu"  ...... ,vanaema võttis akordioni ja mängis talle "Ukuaru valssi". Plikatirtsoli koos vanematega  tantsupidu vaatamas käinud.

Väga ilus, hingeminev ,mõtlemapanev tantsupidu -  esimene emotsioon mis tagantjärgi meenub.Mitte ainult tantsijatele, vaid ka pealtvaatajatele. Ega muidu võhivõõradinimesed peale pidu linna peal tänama poleks tulnud. Ja ärgu räägitagu, eteestlased on külmad ja kinnised põhjamaalased. Pooltel pealtvaatajatel olidsilmad märjad või tatsus jalg rõõmsalt kaasa.
Võõraste sulgedega ehtimise kommet meil pole ja suureks peoks nosserdasime (loevingusime ja tikkisime) endale uued põlled. Nüüd on meil täiskomplekt kodukandi rahvariideid.Lapsepõlveaegsetest tantsupidudestmeenuvad pikad proovipäevad, paduvihm ja suured kaljavaadid-ega erititeistmoodi praegu olnudki, ainult vihma ei sadanud.

Päikesepõlenud nahkja üliväsinud jalad käivad ju suure peo juurde !

 Kai

Minu esimesed tantsupeo tantsimised on olnud palju aastaid tagasi – keskkooliajast .
Palju on selle ajaga muutunud, midagi aga vist ei muutugi. Majutamine nagu ikkakoolimajades ja kokkusattumus missugune - ka tookord majutati meid Lasnamäel.Ka toitlustamine on liikunud edasi teosammul - ikka makaronid, tee jne.
Kuid viriseda pole mõtet, sest ikkagi kõhus loksus midagi.
Proovipäevad olid väga mõnusad, vaatamata tõelistele suveilmadele ei tekkinudmitte korrakski mõtet, et enam ei taha.

Minu arvates sellistkohutavat trampimist ei olnudki.
Kava oli viimase peal, emotsioonid  laes.See „Tuulevaiksel ööl“ puges vist kõigile hinge. Ma ei häbene öelda ,et igakord poetasin ma ikka mitu pisarat .Nii proovides kui ka kontsertidel. See oli ilus!

Minule oli see esimene tantsupidu ja muljed on ülevad.
Pärast esimest kontserti oli selline tunne, et tahaks nutta, naerda... tehakõike korraga. See on tunne, mida ei oska kirjeldada. Seda peab lihtsalt isekogema.
Meie pikad proovipäevad ei tundunudki nii pikad ja väsitavad, tänu MaireUdrasele .Ta oli nii positiivne, nii julgustav, kannatlik, ei läinud kordaginärvi. Proov käis läbi nalja ja naeru.
Viis päeva läksid lennates (tantsides).

Tantsupidu on mingi uskumatu maagiaga pidu. Kui oled sealkorra käinud-osalenud, siis tahad kindlasti uuesti tagasi.
Nüüd mõistan neid rühmi, kes võtsid kasutusele igasugused abinõud;lilled-kingitused tantsupeo ülevaatuskomisjonile, lisaproovid päevast-päevatöö ja kodu kõrvalt.
Järgmisel tantsupeol osalen kindlasti, suur soov oleks tantsijana, kui eiõnnestu, siis peatlvaatajana kohe kindlasti.

Veel talvelei julgenud keegi meist vist loota, et osutume väljavalituiks selles suureskonkursis. Nüüd hiljem võib tõdeda, et oleksime ilma jäänud väga paljustilusast .Kogu tantsupeo etendus puudutas kõikide hinge. "Kandke sedatunnet oma südameis!" kõlasid sõnad kontserdi lõppedes. Tõepoolest, tulintantsupeolt tagasi rikkamana ,kui minnes.

Tantsupidu oli midagi väga ilusat, toredat, võimast ja meenutamist väärt. Arvan, et see on miski, mida ei saa sõnadessepanna. Kuna olin ka ise üks 8000-st tantsijast, on see pidu minu jaoks veelgiväärtuslikum ja erilisem, kui eelnevatel aastatel.

Kõige vahvamadolid proovid, kus mõne tunni möödudes on enamikel nöod tüdinenud ja jaladväsinud. Vaatamata sellele, et mõnikord tehakse tantse-kombinatsioone rohkemkui 5 korda järjest läbi ei anna keegi alla !Eestlane on jukangekaelne !

Tantsupidu onhigi ja vaeva väärt !

Meenutades midaginii kaunist, tuleb hingestatusest  nutuklomp  kurku ning süda tahabõnnest seisma jääda. Kogu kontsert on nii ilus, et märkamatult voolavad pisaradpõskedel ja naeratus kerkib suile. Tantsupidu tõesti ühendab inimesi !

Tantsupidu onmaailma parim, ilusaim, õrneim kogemus ja võrratu elamus !

Kristina

Olin kuulnud legende tapvatest treeningutest, karjuvatestjuhendajatest,  viletsast toidust...

Minu panus varasematesse pidudesse piirdus rahvatantsijastvennale peorõivaste õmblemisega Sel aastal aga saabus õnn meie õuele ja sellegakoos võimalus tantsida Kalevi staadionil.

See on uskumatult positiivne kogemus ! Oleme tantsinudmitmetel Euroopa lavadel , kuid seda pole võimalik võrrelda meie omatantsupeoga. See on hoopis –hoopis teine tunne !

Tantsijad ise on nii võrratu seltskond ja kui neid veel niipalju koos on ... See oli super üritus !

12. juuli  - Minieuropeade Kohilas 

 Europeade peaproov toimus sel korralKohilas. Need toredad inimesed Raplamaal võtsid sellise suure üritusekorraldada. Vastutasuks said uhke rongkäigu läbi alevi ja lisaks mitmetunniseligi 500 esinejaga kontserdi !

Leedu poole teele asudes mõtlesin, et mis seal ikka: „Saamekokku, tantsime, vaatame teisi ja tuleme koju tagasi.“ Kuid jõudes Klaipedasse,haaras Europeade  mind justkuivõlukarussellile, tutvustades teisi kultuure, inimesi, rahvariideid, tantse,laule … ja andis meile, eestlastele, võimaluse tunda end justkui suurrahvana,sest just meie pisike riik oli üritusel esindatud kõige suurema osavõtjatearvuga.

Algas kõik suure avakontsertiga, kus Eestit esindasidnaisrühmad tantsuga „Üits paigake“. Niigi ilusale tantsule andsid palju juurdelauljad viiuli ja kandlega ning tantsijad oma arvukusega. Kui muidu tuli lavalemitu riiki korraga, esitledes ükshaaval oma tantse, siis eesti naisi olikorraga kogu lava täis ning kõik tantsisid ühte ja sama tantsu! Kogu seetantsijate hulk, samas rahulik ja õrn laul suutsid publikut niivõrd köita, ettunne oli, nagu hoiaksid kõik hinge kinni ja keegi ei hinga. Tantsu lõppedessaatis meid tormiline aplaus, mis tundus nii siiras ning andis tunde, et meolime korda saatnud midagi tõeliselt ilusat.

Meie päevi Klaipedas sisustasid ka tänavkavad st. et pidimekolmel päeval kindlal kellaajal kindlas kohas tänaval tantsima, saatjaks meiekapell. Kui pooletunnine kava läbi, oli mõnus mööda linna jalutada ja teisteesinemisi vaadata ning mõnest tantsust isegi osa võtta.  Õhtuti toimusid linna Teatriväljakulsimmanid, kus erinevate maade muusikud mängisid tantsuks muusikat. Külastasimeusinalt kõiki õhtuid, kuid see melu, mis algas eesti muusikute simmanil, olimeeletu. Tundus, et eestlasi on terve väljak täis ning ei saa öelda, et meienii põhjamaiselt tuimad ja tagasihoidlikud oleksime olnud. Peaaegu kogu väljakhakkas elama ning peagi vihtusid meie armastatud lugude järgi, nagu näiteks„Tüdruk“, tantsu igast rahvusest inimesi. Oli ikka uhke tunne küll, kui koguväljak karjus eestlastega meie kapellile kaasa: „Torma, Torma…“, kuigi ise eisaanud aru, mida see tähendab.

Toimus ka traditsiooniline rongkäik, kus oli põnev jälgidateiste maade esinejaid. Oli ikka kirju seltskond ning kohata võis lausavõimatuna näivaid imetegusid: karkudel käijad, suured puukingad, pähe seotudpuuviljakorvid, kaasavõetud rehad ja hargid … Seda loetelu võiks veel ja veeljätkata.

Leedus olles mõistsin kuivõrd populaarne on eestlaste hulgasfolkloor, kui palju tegijaid selles vallas on, kui erilised me seepärast oleme.Kuigi meie rahvaarv on nii väike, oleme me siiski samas nii suured ja võimsad.Meie trump on korrapärasus, tasakaalukus, korrektsus, elavus. Ürituselt saadudemotsioon annab jõudu ja tahet tantsimisega edasi tegeleda ning loodetavastisaame osa võtta ka järgmisest Europeadest Itaalias.

1. august - X Torma Puhkpilliorkestrite Festival

Juubeliüritusele kaasati seekord ka valla isetegevuslasi. Nii pidime ka meie söökla nurga taga üles astuma. Õnnestus kenasti kahe vihma vahel ära tantsida !! Näitemäng valla hoovis käis kohati läbi vihma , kuid ega see kedagi heidutanud. Rongkäiku kogunes 10 orkestrit üle Eesti . Seda maskuliinset väge kaunistas õnneks Torma naisrühma esindus!

Külalisi,õnnitlejaid, sõpru oli kohale tulnud lähedalt ja kaugelt: nii pealinnast kuiPärnumaalt, Türilt kui Põltsamaalt, Reolast, Nõost ja Laiuselt -  ühesõnaga rahvast oli kokku tulnud igastEestimaa nurgast. See annab aga tunnistust selle kohta, et meie rahvatantsijadon selle 10 aasta jooksul  kuulsust ningsõpru kogunud  igast ilmakaarest.

Pidualgas nostalgilise slaidišõuga meie tantsijatest läbi aegade, taustaks pisutkurvameelne muusika.

Sünnipäevalastelekingiti kogu külalisrahva poolt  meeleolukas ja värvikas kontsert. See võis ollasee vähene kord, kus tantsijad said nautida publikuks olemise rõõmu. Pealekontserti kõlistati šampuseklaase ja mekiti magusat juubelitorti. Kõik oliladus nagu kellavärk.

Kuiametlik osa oli lõppenud, pani toreda punkti õhtule Eesti line-tantsu ema KaieSeger, kes pani tantsima kogu kokkutulnud rahva. Üheskoos õpiti lühikese ajagaselgeks tants, mida ühes rütmis tantsiti. Siit koorub ka meie tantsijate suursaladus miks nende repertuaar nii suur on, nad saavad tantsud nobedastiselgeks.

Hoognetants toimus pillimeeste saatel. Kohale oli kutsutud ka Türi rahvamuusikutekollektiiv „Trillallaa“, kes koos kohaliku Torma kapelliga moodustasid võimsakoondkapelli, mille saatel oli väga mõnus jalga keerutada.

Lõpetusekstahan öelda seda, et jälle kord sai kokku rahvas, kes armastavad seda mida nadteevad: ühise nimetajana asjaarmastajad.

TänanTorma naisrahvatantsijaid positiivsete emotsioonide eest!!!